Kesknädala orelikontsert “Louis Vierne’i orelisümfooniad” – Kadri Ploompuu

Sel suvel on toomkiriku kesknädala orelikontserdid pühendatud prantsuse väljapaistva helilooja ja organisti Louis Vierne’i 150. sünniaastapäevale.

Esitusele tulevad Vierne’i 4 orelisümfooniat.

Sarja kolmandal kontserdil, 12. augustil kell 19 esitab toomkiriku organist Kadri Ploompuu Vierne’i Orelisümfoonia nr. 4 op. 32 g-moll (1914).

Teos on kirjutatud Esimese maailmasõja puhkemise aastal. Samal aastal valmis ka Tallinna toomkiriku Saueri-orel.

Kontserdil kõlab ka César Francki ja Peeter Süda, kelle surmast möödus tänavau 3. augustil 100 aastat, looming.

Tere tulemast kontserdile! Piletite hinnad 7/5 €, organistidele tasuta sissepääs.

Louis Vierne, kes oli lapsest saati peaaegu pime, sai muusikalise hariduse Pariisi konservatooriumis. Alates 1892. aastast tegutses ta Charles Marie Widori kõrval organisti assistendina Pariisi Saint-Sulpice’i kirikus. 1900. aastal sai Vierne, kes oli selleks ajaks juba tuntud kui särav helilooja ja organist ning erakordse andega improviseerija, Pariisi Jumalaema kiriku peaorganisti koha, eristudes selgelt teistest kõrgelt kvalifitseeritud kandidaatidest. Pariisi Jumalaema kiriku orelil esines ta kokku tervelt 1750 korral.

1937. a. 2. juuni õhtul, parasjagu kontserdil improviseerides, suri ta ootamatult südamerabanduse tagajärjel. Surra Jumalaema kiriku oreli taga oli Vierne’i eluaegne unistus.

Tema romantilise, samas ka klassikalise ja modernse helikeele mõjutustega loomingust on kõige tuntumad oreliteosed: „24 pala vabas stiilis”, „24 fantaasiapala“ ning 6 sümfooniat. Ta on kirjutanud ka vokaal- ja kammermuusikat, sümfoonia ja „Messe solenne“.

Vierne kirjutas oma orelisümfooniad enam kui 30 aasta jooksul (1898-1930). Need kõik on minoorsetes helistikes, kusjuures iga sümfooniaga tõuseb helistik ühe tooni võrra, alates 1. sümfooniaga d-mollis ja lõpetades 6. sümfooniaga h-mollis. Teosed on 5-osalised, välja arvatud 1. sümfoonia, mis on 6-osaline.

---

Tallinna Toomkogudus 07.08.2020