Toomkonverents on järelvaadatav otselingilt

Hõbeleeri tähistasid need, kellel möödus 25 aastat leeripäevast. Mitmed toredad Toomkoguduse liikmed soovisid seda hetke oma elus ära märkida. Hõbeleerilapsi õnnistasid õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats. Organistiks oli Kadri Ploompuu ja kaasa teenis solist sopran Miriam Hendrikson.

Väike galerii pidulikust hetkest, fotode autor Renè Paats.

Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus! (1Kr 3:11)

Täpselt kümme aastat tagasi, 31. oktoobril 2016, toimus Rootsis Lundi toomkirikus midagi, mida veel mõnikümmend aastat varem oleks olnud raske ette kujutada. Roomakatoliku kiriku pea paavst Franciscus ja Luterliku Maailmaliidu juhid kogunesid ühiselt palvetama, et meenutada reformatsiooni algust ning astuda järgmine samm sajandite jooksul tekkinud vastuolude ja lõhede ületamiseks. Ajalugu ei saanud olematuks muuta, kuid selle valusaid tagajärgi oli võimalik lepituse ja andestuse kaudu parandama asuda.

Kümme aastat hiljem võime küsida, kuhu oleme sellel teel jõudnud. Õpetuslikud erimeelsused ei ole kadunud ning täieliku nähtava osaduseni on veel omajagu teed minna. Ometi oleme õppinud üksteist rohkem kuulama, koos palvetama ja ligimest ühiselt teenima. Oleme mõistnud, et oma usutunnistusele truuks jäämine ei nõua teise kristlasega vastandumist. Vastupidi, Kristusele lähemale jõudes võime jõuda lähemale ka üksteisele.

Usupuhastuspüha juhtsalmis meenutab apostel Paulus: “Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus!“ (1Kr 3:11) See on reformatsiooni sõnumi tuum. Martin Luther ei soovinud rajada Kristuse kirikule uut alust, vaid juhtida kiriku tagasi sellele alusele, millele ta oli algusest peale rajatud. Ka tänapäeval ei saa kristlaste ühtsus sündida sellest, et püüame üksteise erinevusi lihtsalt olematuks muuta. Meid ühendab Kristus, kes on oma kiriku ainus alus ja vundament. Sellel alusel seisame ka siis, kui meie arusaamad, kombed ja traditsioonid erinevad.

Apostel Paulus kutsub meid olema ka usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust (Ef 4:3). Tähelepanuväärne on, et Paulus ei käsi meil ühtsust luua, vaid seda hoida. Ühtsus ei ole meie endi saavutatud kokkulepe, vaid Püha Vaimu kingitus. See tähendab valmisolekut parandada meelt, tunnistada oma eksimusi ning otsida üksteisemõistmist ka siis, kui kõigis küsimustes ei ole võimalik üksmeelele jõuda. See ei puuduta ainult ülemaailmset oikumeenilist ühtsusepüüet, vaid kehtib ka meie oma kiriku kohta Maarjamaal.

Usupuhastuspüha tuletab meile meelde, et kiriku uuenemine algab alati meeleparandusest. Mitte teiste vigade otsimisest, vaid iseenda pöördumisest Kristuse poole. Ainult nõnda saame hoida meile kingitud rahusidet ning anda üheskoos usutavat tunnistust evangeeliumist. Me ei pea rajama uut alust ega otsima uut vundamenti. Meil tuleb jääda ustavaks Kristusele, kes meid oma armus kannab ja ühendab.

Soovin kõigile Eestimaa kogudustele ja kristlastele õnnistatud usupuhastuspüha! Hoidkem ühtsust, mille Jumal on meile kinkinud, et maailm võiks meie sõnade ja tegude kaudu ära tunda Kristuse armastuse! Sest teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus!

Õnnistussoovidega

Urmas Viilma

peapiiskop

Kõikide pühakute päev ehk pühakutepäev. Pühade osadus.

Pühakirhalugemised:

Jesaja 60:18-21 – Nad pärivad igavese maa

Ilmutuse 21:1-4 – Ma nägin uut taevast ja uut maad

Matteuse 5:1-12 – Õndsakskiitmised

Jumalateenistuse laulud:

G.F. Händel “How beautiful are the feet”

Alguslaul: 166:1-2 – Siin lapsed armust vastu võetud

G. Faure “Pie Jesu”

Jutluselaul: 175:1-4 – Jeruusalemm, sa püha taevalinn

A. Dvorak “Piiblilaul nr 4” (Ps 23)

Mälestuslaul: 169:3 -Mis tunneb hing, kui silmad saavad näha

Korjanduslaul: 165 – Kui ma ka teed ei tea

C. Franck “Panis Angelicus”

W.A. Mozart “Ave verum”

Lõpulaul: 142 – Püha, püha, püha oled, meie Looja

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu, solist sopran Miriam Hendrikson

Usupuhastuspühale pühendatud palvusel 31. oktoobril kell 12 teenib toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Organist Kadri Ploompuu esitab reformatsiooniga seotud muusikat.

Olete väga oodatud!

Orelipooltunni kava:

Johann Sebastian Bach – “Ein feste Burg ist unser Gott” (“Üks kindel linn ja varjupaik”) BWV 720
Johann Sebastian Bach – Prelüüd ja fuuga e-moll BWV 548
Jesper Madsen – “Kirken den er et gammelt hus” (“Kindel me usk kui põhja paas”)
Jesper Madsen – Intermezzo (“…saa fast en borg”) (“…üks kindel linn”)

Paljudes kogudustes on ilusaks tavaks ära märkida 25 aasta möödumist leeripäevast. Seda sündmust nimetatakse konfirmatsiooni 25. aastapäevaks, kuid palju suupärasem mõiste on hõbeleer.

Mitmed toredad Toomkoguduse liikmed soovivad seda hetke oma elus ära märkida. Seega kutsume kõiki Toomkoguduse liikmeid, kes on leeritatud 2001.a (olgu Toomkirikus või mõnes muus kirikus) hõbeleeri jumalateenistusele pühapäeval, 1. novembril kell 11. Enne jumalateenistust kogunetakse kell 10.30 koguduse kantseleis. Jumalateenistuse järel on kaetud kohvilaud.

Oma osavõtust palume teatada 28. oktoobriks koguduse meiliaadressil tallinna.toom@eelk.ee

24. oktoobril kell 16 toimub Toomkirikus V vaskpilliansamblite festivali kontsert, kus esinevad EMTA ja MUBA puhkpilliansamblid.

Olete oodatud! Kontserdile on tasuta sissepääs.

Tänavu viiendat korda toimuva vaskpilliansamblite festivali kontsertprogrammi avavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli puhkpilliansamblid. Toomkiriku võlvide all kõlab mitmekülgne kava MUBA õpilaste ja EMTA tudengite esituses.

Kontserdi korraldab MTÜ Tuulisbrass, toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Jeremija 15:19–21   Issanda tõotus Jeremijale

Roomlastele 5:1–11   Kristus on meid lepitanud Jumalaga

Matteuse 16:1–4   Jeesus keeldub tegemast tunnustähte taevast

Jumalateenistuse laulud:

192:1-4 Õnn, kellel Jeesus armas

276 Jeesusele laulan

147 Lahkunu mälestus kalmule kutsub

219:1- Armastus, mis igavene

294 Imeline Issand

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu

Pühapäeval, 25. oktoobril kell 13.00 algab Tallinna Toomkirikus ungari- ja eestikeelne jumalateenistus, mis on pühendatud Ungari 1956.a ülestõusu 70. aastapäevale. Teenivad õpetaja Aron Kocsis ja Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim.

Ungarikeelseid jumalateenistusi on Toomkiriku käärkambris peetud juba üle 15 aasta. Keskmiselt kolm-neli korda aastas sõidab kohale ungari vaimulik ning peab kohalikule ungari kogukonnale emakeelse jumalateenistuse. Sel korral toimub jumalateenistus kirikus ning kakskeelsena.

Ungari 1956.a ülestõus oli suunatud kommunistliku režiimi ja Nõukogude okupatsiooni vastu. Nõukogude Liit viis Ungarisse oma võed ning surus ülestõusus maha. Selle käigus hukkus ja hukati tuhandeid ungarlasi, paljud emigreerusid ning kodumaale jäänud kannatasid repressioonide all. Eestlastena on oluline meeles pidada hõimurahvaste lugu. Raudsest Eesriidest itta jäänud rahvastel on palju ühist, mida jagada. 

Jumalateenistuse järel peab Ungari Instituudis (Piiskopi 2) dr. Natalia Varadi ettekande 1956.a sündmustest Taga-Karpaatias, esitletakse selleteemalist raamatut ning ollakse koos vestlusringis.

Peapiiskop Urmas Viilma andis pühapäeval, 18. oktoobril Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus pidulikul tänuüritusel üle tänavused kiriku autasud. EELK tänas ja tunnustas 81 inimest nende panuse eest kiriku, kultuuri ja kogukondade ellu. EELK Teeneteristi I järgu pälvis president Alar Karis ja elutöö preemia vaimulik, teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa.

Tänupalvusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, autasude ja sümboolika komisjoni esimees piiskop Anti Toplaan ning Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Autasusid aitas üle anda konsistooriumi asekantsler Ülle Keel. Laulis Tallinna Toompea Kaarli koguduse noortekoor dirigent Maarian Toompere juhatusel ning orelit mängis Kadri Ploompuu.

Teeneteristid, koostöömedalid ja aukirjad

EELK Teeneteristi II järgu sai Võru praostkonna praost, Urvaste ja Petseri koguduse õpetaja Üllar Salumets. III järgu teeneteristi pälvis 13 inimest, nende seas Eesti suursaadik Roomas Lauri Bambus, dirigendid Andres Mustonen ja Jaan-Eik Tulve, muusik Peeter Paemurru ning kiriku toetaja Valdo Kalm. Tunnustatute nimel pidas tänukõne suursaadik Lauri Bambus.

Lisaks anti kümnele kiriku töötegijale ja kaastöölisele peapiiskopi otsusel EELK Teeneteristi tunnustusmärk ning viiele välismaisele koostööpartnerile EELK koostöömedal. EELK aukirja sai 50 inimest, nende seas kirjandusteadlane Maarja Vaino ning arvukalt kohaliku kogukonna elu edendajaid, muusikuid ja vabatahtlikke Eestis ja välismaal.

EELK autasudega tunnustatakse vaimulikke ja ilmikuid teenete eest kiriku ning koguduste töös. Autasu võib saada ka inimene, kes ei ole EELK liige. Kõigi autasustatute nimed ja teenete kirjeldused on avaldatud e-Kirikus 2. septembril.

„Ärge muretsege, aga hoolige!“

Peapiiskop Urmas Viilma lähtus oma kõnes Jeesuse sõnadest mäejutluses „Ärge muretsege“ (Mt 6:25–34). Ta tunnistas, et kiriku ja koguduste eest hoolt kandes ei ole seda õpetust alati lihtne järgida: eelarve ei klapi, ajaloolise kiriku katus sajab läbi, orel ootab remonti ja küttearve kasvab. „Mis viga on lillekestel väljal või lindudel taeva all – nemad ei pea taotlema muinsuskaitselt kooskõlastusi oma pesa restaureerimiseks ega kirjuta projektitaotlusi,“ lausus peapiiskop.

Viilma rõhutas, et Jeesus ei ütle „ärge hoolige“, vaid „ärge muretsege“. „Mure võib inimese halvata. Hoolimine kellegi või millegi eest sunnib meid aga aktiivselt tegutsema,“ ütles ta. Tänased tunnustuse saajad on peapiiskopi sõnul võtnud enda kanda tänase päeva vaeva, et teistel oleks homme vähem, mille pärast muretseda. Ka linnud ei istu päev läbi oksal, nokk avatud, vaid otsivad toitu ja ehitavad pesa. Jumal kannab hoolt oma kiriku eest ning teeb seda enamasti inimeste kaudu, kelle südant Ta on puudutanud hooliva armastusega.

Kui kiriku katus on korras, altaril põlevad küünlad ja orel kõlab, ei ole see peapiiskopi sõnul imeväel taevast langenud õnnistus: keegi on pidanud korraldama, annetama, õpetama, koristama, ehitama, laulma ja palvetama. Jumala ja ligimese teenimine ei toimu ainult altari ees, vaid ka kantseleis, kooriproovis, kirikuaias, hooldekodus, koolis ja vaiksetes eestpalvetes, mida kuuleb ainult Jumal. „Jumala tänuregister on kindlasti pikem kui meie kiriku autasude register,“ märkis Viilma. Kiriklik tunnustus ei ole tema sõnul palk tehtu eest, vaid väike nähtav märk suurest tänust, mis ütleb: teie tööd on märgatud, teie ustavus kannab vilja ning teie teenimine ei ole olnud asjata.

Kakskümmend aastat tunnustamist

Peapiiskop meenutas, et korrapärane tava kiriku töötegijaid ja kaastöölisi tänada sai alguse 20 aastat tagasi. 26. veebruaril 2006 andis peapiiskop Andres Põder emeriitpraost Esra Rahulale tema 80. sünnipäeval üle esimese EELK elutöö preemia ja esimese EELK Teeneteristi. Iga-aastane üldkiriklik tänu- ja tunnustamisteenistus algas 2008. aasta nelipühal. Keskne tänuüritus jäi pidamata ainult 2020. aastal pandeemia tõttu, kui tunnustused anti üle inimeste kodukirikutes, ning alates 2021. aastast on tänupalvus seotud lõikustänupüha ajaga.

Kahekümne aasta jooksul on kirik andnud välja kokku 3787 tunnustust: 1608 tänukirja, 916 aukirja, 435 koostöömedalit, 225 teeneteristi tunnustusmärki ja 424 teeneteristi, sealhulgas 28 I järgu, 51 II järgu ja 345 III järgu teeneteristi. Elutöö preemia on antud 13 korral. Koguarvu kuuluvad veel 16 kuldristi, viis titulaarpraosti tiitlit, 23 meediapreemiat ja 122 kiriku eri töövaldkondade aasta tegija tunnustust.

„See arv ei tähenda 3787 erinevat inimest. Mõnda inimest on tunnustatud eri aegadel mitme autasuga ning mõne tunnustuse taga on terve kollektiiv või ühine ettevõtmine. Ometi kõneleb see arv tuhandetest inimestest, kelle aeg, töö, ustavus ja armastus on aidanud meie kirikul elada, teenida ning kuulutada,“ kirjutas peapiiskop Viilma.

Foto Erik Peinar

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Saksamaa Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik (EKKW) tähistasid 16.–17. oktoobril Tallinnas oma partnerluse 25. aastapäeva. Laupäeval, 17. oktoobril allkirjastasid peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Beate Hofmann Tallinna toomkirikus kirikute koostöökokkuleppe pikenduse aastani 2031.

EKKW delegatsiooni juhtis piiskop dr Beate Hofmann. Kirikuvalitsusest oli tal kaasas diakoonia ja oikumeenia osakonna esindaja Diethelm Meißner ning EELK–EKKW partnerluse koordinaator Michael Schümers. Partnerkirikuringkondi esindasid Jonathan Bergau Hofgeismarist, Jens Heller ja Sandra Niemann Kirchhainist, Cornelia Eff, Wolfram Fromke ja Ralf Gebauer Schmalkaldenist ning Jonas Buja ja Katrin Klöpfel Werra-Meißnerist.

EELK-d esindasid kirikuvalitsuse poolt peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Ove Sander esimesel ja piiskop Marko Tiitus teisel päeval, assessor praost Toomas Nigola ning välissuhete referent Kadri Eliisabet Põder. Praostkondadest osalesid Lääne praost Kaido Saak ja õpetaja Kristo Hüdsi, Järva abipraost Andres Tšumakov, Valga praost Mart Jaanson ja õpetaja Margus Suvi ning Ida-Harju praost Tanel Ots, õpetaja Kerstin Kask ja õpetaja Peeter Paenurm.

Fotod Endel Apsalon

Teisipäeval, 1. septembril peetud istungil otsustas EELK Konsistoorium anda tänavused kiriku autasud.
EELK Teeneteristi I järgu pälvib Eesti Vabariigi president Alar Karis, II järgu Võru praostkonna praost Üllar Salumets ning III järgu 13 vaimulikku, kaastöölist ja kultuuritegelast. EELK elutöö preemia pälvib õpetaja emeeritus Kalle Kasemaa. Lisaks anti viis EELK koostöömedalit ja 50 EELK aukirja. Peapiiskop Urmas Viilma otsusel pälvib EELK Teeneteristi tunnustusmärgi kümme kiriku töötegijat ja kaastöölist, nii et tunnustuse saab kokku 81 inimest.

Autasud annab peapiiskop Urmas Viilma üle pühapäeval, 18. oktoobril kell 17 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.

Toomkiriku Inglikabel on üks eriline paik kiriku rõdul, mis on sobilik erinevate näituste korraldamiseks. Alates 11. oktoobrist saab vaadata Toomkiriku oma kirikumehe Jakob Västra fotode väljapanekut ” SILMAPILK TAEVASSE”. näitus jääb avatuks kuni 25. novembrini.
Näitust saab vaadata kiriku lahtioleku aegadel.